>

Häll

 

NÄEN LAEKAKIVI


SÕJAMEES ÕPIB LAITMATUST LÄBI OMA ELU

PÜSIMIST OMA LOODUD RAJAL

OMAL ´TAOTLUSE RAJAL

JÕU RAJAL

 

 

HOIDUMIST ENERGIA LAIALI RAISKAMISEST
LÕKSUDESSE JÄTMISEST

VÄLISE MAAILMA RÜNNAKULE , VAIKUSE VASTU SEADMIST
RÜNNAKU PEATAMIST VAIKUSEGA

SÕJAMEES MUUDAB LAITMATUSE OMA VAIMU OSAKS
SEAB VÄLISE MAAILMA RÜNNAKULE VASTU SISEMISE VAIKUSE
PEATAB RÜNNAKU SISEMISE VAIKUSEGA
PÜSIVUSEGA, MIS SAANUD VAIMU OSAKS

PÜSIMINE LAITMATU PÖÖRAB OLUKORRAD SÕJAMEHE KASUKS

TOOB KOHALE JÕU 

JÕUD KERKIB SISEMISE VAIKUSE SÜGAVUSEST KÕRVALEKALDUMATU TAOTLUSE PEALE

LAITMATUS RAPUTAB VÄLJA TAVAPÄRASUSEST
TEEB VÕIMATUKS PÜSIMISE EGOMANIAKK

LAHUSTAB ENESETÄHTSUSE

HOIAB SÕJAMEHE SISEMISELT VOOLAVA , PAINDLIKU 

PURUSTAB IGAPÄEVASUSE LOODUD  NÕIARINGI 

VIIB ARGISE TAHA

TOOB ESILE JUMALIKU

NII JÄÄB SÕJAMEES ALATI VÕITJAKS
LÄBI OMAENESE LAITMATUSE KUI LIHVITUD LAEKAKIVI

 

RASKED AJAD, NÕUAVAD LAITMATUST ET PÜSIMA JÄÄDA

TÕELISTE VAIMU SÕJAMEESTE AEG

MUISTSETE KUNINGRIIGI AEG

 

TASAKAALU LOOMISE AEG

 

ENESE KUNINGAKS TEEB ENESETÄHTSUSETUS

 

 

       >

 

 

       

       Ja Tee, mis kuhugi ei vii.."

 

              Ei ole krooni,

              ei kuljuseid.

 

              

 

 

                     On Rajad,

 

                     Kodu,

 

                     Rändur.

 

                     

 

                     On Elu, mis käia.

                     Ja Tee, mis kuhugi ei vii.

 

                     

 

 

                     

 

                     UR-Kraft.
                     Ürgjõud.

                     Viie Väe lahingus Beorn saabub, kui kõik on juba kokku varisemas.
                     Ürgse, puhta raevuna, looduse mässuna, mitte peene strateegiana.

                     Algallikas (Ursprung) kannab endas korraga nii loovat armastust kui ka hävitavat jõudu. Nii on ka Beorn korraga külalislahke meemees ja kujumuutja-tapjakaru -tema hoolivus ja viha on absoluutsed, filtreerimata, sotsiaalsete maskideta. Ta ei alista loodust vägivallaga, vaid elab selle sees.

                     Beorn valvab Piirimaad.

                     Tundmatuse eel.

                     "Piirideta maa" eel.

 

                     _______
                     Beorn on Heimdalli (taevase vikeraaresilla kaitsja) arhetüübi maine peegel.

                     Beorni Piirimaa (tsoon Anduini jõe ning Sünklaane vahel) on viimane peatus enne allmaailma reisi. Beorn valmistab rändureid ette kukkumiseks "kaevu põhja".

                     Sünklaan sümboliseerib kollektiivset alateadvust. Anduini jõgi sümboliseerib teadvuse voolu.

 

                     Mõlemad piirid nõuavad rändurilt ülimat austust ja reeglite järgimist.

                     "Mul ei ole teile rohkem nõu anda. Sellest suurest metsast ei vii läbi ükski ohutu tee. Kuid sealt viib otse läbi üks pikk sirge tee. See on iidne tee, kuid ikka veel lahti, ja kui te seda mööda lähete, jõuate te Üksildase Mäeni. Kuid te ei tohi sellest mingil põhjusel kõrvale kalduda. Ärge kalduge teelt kõrvale!"

 

                     Nii Heimdall kui Beorn sümboliseerivad seda "viimast "ärkvelolekut", mis saabub alles siis, kui meie isikliku maailma piirid on reaalselt kokku varisemas -Heimdall puhub sarve, Beorn tormab lahingusse.

 

                     Mõlemad on üksildased hoidjad, maailma piiril.

                     "Heimdall kaitseb (Asgardi väravas) "valguse riiki välise pimeduse eest". Beorn hoiab (Utgardari väravas) silma peal, et "pimeduse koletised ei valguks elavate maailma".

                     Heimdall istub taeva äärel, oma kindluses Himinbjörg (Taevamägi).
                     Beorn seisab kindlalt maa peal, sügaval oru põhjas enne pimedat metsa, ja vaatab otse pimeduse suhu."

 

                     "Nõid ei ole see, kes teeb trikke või ennustab tulevikku. Nõid on see, kes suudab istuda kuristiku äärel, vaadata otse pimedusse ja kuulda, mis keeles maa temaga räägib."
                     -Lokster

 

 

 

Ambicatus- "The one who fights in both directions".

"The one who fights around".

 

 

  Aga ka- "Encircling warrior".

  "He who wages battle all around".

 

  Ambicatus versus Nepovarnit.
  Tegu ruumis, versus seisund tsentris.

 

  

 

Piirid seab Vorm.
Vormi seatud piirid annavad kindlustunde pideme.
Annavad ka sõltuvuse käest Ülevalt.

See kindlustunne, on illusioon.
Vormi piiridest vajutakse läbi, kui vanad egregorid enam ei toida.

 

Vana maailm enam ei toida.

 

Esimene Surm, Väikene Surm, ootab, Vormi piiride taga.

_______
Anduini jõgi, Vormi viimast piiri ületav teadvuse vool, voolab vahetult Udumägede idaserva all.
Paik, kus teadvustatud maailm kohtub oma esimese, arhailise hukatusega.

 

Teadvuse muutuses, mis kui Surm.

 

Ukonvasara-
Kullervo hälli kaasa antud neetud vari – vägi, mis peaks looma korda ja selgust, on uputatud alateadvuse põhja ja lebab seal kui ankur.

 

 

For that is no man's doom
Which I bring
That is child's doom

 

Amorphise inspiratsioon on Kalevala 31-sest Runost,
mis märgib Kullervo (Turin Turambari algidee) tsükli algust.

Vari enne Egot. Vari, mis antakse juba hällis. Kolme kuu vanusena tõuseb Kullervo oma hällis püsti ja vannub Untamole (Morgoth) verist kättemaksu.

Balrogi (Tuli ja Vari) sünd.
_______

Gandalfi kukkumine Moria kuristikku ja Turini kukkumine omaenese mõõgale, on kaks peegelpildis olevat "allamineku" mudelit.
Gandalf loovutab vabatahtlikult oma vana vormi (Gandalf Halli). Ta (läheb läbi alkeemilise Nigredo) "võidab" Uduni leegi/Balrogi (puhastab Tule Varjust) ja naaseb kuristikust tervikuna – Gandalf Valgena.

 

"Tume tuli ei aita sind, Uduni leek! Mine tagasi Varju! Sa ei pääse läbi!"
_______

 

Surm, lõpetab illusioonid, kui laiendab me piirid üle massimeele loodud piiride ..
Põhjuse poole liikuvas, kaduvas, hajuvas, piiritusse avarduvas teadvuse udus ..

Kaugete jõgede vooludes.

Neil Surevatel Hetkedel, kogeme Sügavust.

 

Lahkuja pauna, illusioonid ei mahu.

 

Vastandlikult. Vormi lõhkumine viib vormitusse pidetusse.

 

Vormi kummardamine peidab sisemise nõrkuse, jäikuse näilise tugevuse taha. Väline, egregori jäik pide ei asenda sisemist jõudu. Surm ei vaata, väge selja taga. Surm vaatab Tahet.

Vorm on kasutamiseks, vormi ei tule kummardada, vormi pole vaja ka lõhkuda.

 

Ainult nii, Tahtest saab kilp.

 

Thorini raev kui purustab Esivärava barrikaadid ja sööstab Viie väe lahingusse, on puhas ja voolav. Selles puudub "mina" (tiitel, pärand, omamisiha), kes kardab kaotada.

Puhas, dünaamiline Ur-kraft, sarnane kui Beornil.

 

  

          

 

          Beorn on kilp väraval, Bard on nõel "inimese trauma" südames.

          Beorn valvab, et "kollektiivse alateadvused varjatud koletised ei pääseks Utgardarist elavate maailma".
          Kütt Bard astub mängu alles siis, kui Beorni piir rikutud ja mürgitatud Ürgjõud on mäest juba valla pääsenud.

 

          Lohe rünnak Järvelinnale ei toimunud Beorni kaitse nõrkuse tõttu, vaid sest rändurid kaldusid teelt kõrvale, murdsid mäe sisse ja suunasid omaenese ahnuse tule Laekakivile - puhtale allikanullile.

          Kui sa ise kõnnid teelt minema (Sünklaanes), murrad sisse oma alateadvuse lukustatud kambritesse (Erebori) ja hakkad oma egoga iidset Allikanulli (Laekakivi) torkima, siis sa äratad lohe üles seestpoolt.

 

          _______
          Sobivad tingimused lõi aga Järvelinna korruptsioon.

          Järvelinn Esgaroth (tähistab Tolkieni keelelises koodis "varjatud/piiratud vett"), sümboliseerib ego-maatriksit.

          See on (teadvuse) pealispindne ja rabe struktuur, mis on ehitatud vaiadele sügava vee (ilmutamata alateadvuse) kohal.
          Linn, mis toimib igapäevase kaubanduse, mugavuse ja harjumuste rütmis, petlikus illusioonis iseenda stabiilsusest (katkematus sisedialoogis).
          Enesepettuses, et Mäe sügavuses magav iidne trauma on "vaid üks lugu".

 

          Järvelinna linnapea, on musternäide mandunud, tehingupõhisest, tajusid nüristavast Egost..
          Ta on rajanud oma võimu otse "kriisi ooteplatvormile, kus koguneb Vari"- kus kollektiivne trauma ootab lahenemise tundi.

          Ta keeldub vette vaatamast (sisekaemus), kuid manipuleerib meeleldi veepinna virvendustega (vaigistatud alateadlikud impulsid).

 

          Reaalsetest hirmudest saab Järvelinna (Ego) turundusbränd. "Kui kuningas naaseb, voolab kuld".
          Päkapikud tõstetakse kangelase staatusesse, tuleviku-kulla ootus kütab linnarahva joovastusse.

          Bard kes hüüab keset pidu tõtt, jääb peo rikkujaks.

 

          Ego aga vibreerib alateadvuse rütmis, isegi kui ta seda ei tunnista..

 

          Pikk Järv, asub Üksildase Mäe (tuumtrauma) ja Sünklaane (kollektiivse Varju) vahel, alateadvuse voogude valgalal
          Järve voolab Üksildase Mäe juurtest algav Tormav jõgi ja tervet Sünklaant läbiv Metsajõgi.

          Järve põhjas, kuhu toetuvad Järvelinna vaiad, on iidsete lohede luud ja vana Esgorothi varemed- vanad traumad, läbikukkumised, lein, allasurutud hirmud..

 

          _______
          Tolkieni siseilma kujutavas mosaiikpildis, Thorin ja Bard pole eraldiseisvad tegelased.
          Bard on Thorini aspekt, mis integreerib Varju.

          Bard teeb, mida kapseldunud ja lohehaigusest halvatud Thorin oma egopositsioonilt ei suuda.

 

          Bard ei võitle lohega vihast.

          Lohet ei saa võita egopositsioonilt, kapseldunud ego (Mäesaalides istuv Thorin) vastusena välisele rünnakule.
          Ego viha ei lahenda traumat, vaid üksnes toidab lohepalaviku tumedat tuld.

          Võidu siseilmas toob alles ülim laitmatuse akt, teo ja taotluse ühtsuses, vaikuses ja püsivuses keset põlevat linna-

          Eristava teadvuse sihitud, terav, fokuseeritud, tingimusteta Must Nool mis tabab trauma algupärast katmata tuuma.

 

          Just Bard on, kes asetab laekakivi Thorini rinnale, sümbolina eneseühtsusest. Piirivalvur ja Mäekuningas, sulavad üheks.

 

          Kullervo (Turin Turambari) tsükkel, saab Tolkieni sule läbi uue lõpu.
          Mitte primitiivselt argipäevaselt "õnneliku", vaid vaimse-alkeemilise lahenduse.

          Thorin, ei surnud kaotajana.

 

          _______
          Bardi "hetk" (kui "nõelab") on puhtaim Jõud. Tema olemus on melanhoolia, Must Nool on vibunöörile "pingutatud, kontsentreeritud ja suunatud Tahe".
          Melanhoolia pole siseilmas depressioon ega nõrkus (sisemine pinge puudub), vaid teadvuse kõige ausam, tihedam ja "pühitsetud" pimedus ("kerib pinget")...

 

          Melanhoolia surub Tahte kitsasse tumedasse koridori, kus vaid Nool ja Lohe silm.. kus peidus Lohe lumm.

          Hetkel, mil vibulaskja on võrdne selle pilguga oma "pühitsetud pimeduses" – on vibu eksimatult paigas.
          Kuna melanhoolia on trauma haava läbi rännanud, on tema pilk Lohe omast tugevam.

 

          Sa sihiksid justkui hinge, aga tabad trauma nõrkust.

 

          "It is the Shining Light
          It lives in the Dark

          It's the Blessed Darkness"
          - Omnium Gatherum, Rest in Your Heart.

          Mida sügavamale traumasse sa sisened (Melanhoolia ei karda traumat, Bard ei kartnud traumat) seda suurema energia sa nöörile annad.

 

          See on kättemaks, aga kättemaks mis puhas.

 

          

 

          Must Nool vabastab elujõu "inimese trauma" käest. Laekakivi ankurdab selle tagasi algallika tühjusesse.

 

          Kristall, mis kunagi peegeldas haiget egokesksust, asetatakse nüüd südamekeskusesse puhta, rikkumata lätte"koodina".

          See, mis oli lohehaigus ja pime tuli, on nüüd taandatud algallika tühjusesse.

          Mäekuningas ja tema Laekakivi, mida valvab Bardi käega asetatud "kood", maetakse koos, kus mäe juured – kaevu põhja.

 

                                 _______
                                 Südamekeskus avaneb, ja tahtekeskus saab ühendatud südamekeskusega.

                                 See pole nüüd enam manipuleeriv tahe, vaid igas suunas toimiv (Ambicatus) universaalne ürgjõud - elujõud (Ur-kraft). Seda juhib nüüd vaikus ja kohasus, mitte hirm/viha ja kontrollivajadus.

 

                                 Kuningas on surnud, et Kuningas saaks naasta.

 

                                 

 

                                 Siseilm on vaba.

                                 Teadvus astub välja oma isolatsioonist ja naaseb dialoogi elava maailmaga.

 

 

 

                                 MAAILM.

 

 

                                 PÄIKE.

 

 

                                 NARR.

 

 

 

                                 

 

                                 Planting flowers to which butterflies come>

 

    "They shaped and wrought, and light they caught
    To hide in gems on hilt of sword"

 

    Päkapiku arhetüüp, on Maa ja Tule elemendi sulam.

    Tema tööks on Vormimine.
    Tabamatu püüdmine ja tiheda mateeria sisse sulgemine.

    Tuli on see, mis paneb Maa voolama.

 

    Oma täiuse leiab Vorm kristallis-

    Vormis, mis saavutab absoluutse selguse ja muutub läbipaistvaks prismaks,
    mis ei peegelda enam, mis tema ees ("ei peegelda enam tagasi end imetlevat ego") vaid taga.

 

    Maa ja Tule elemendi tantsus tekib aga Vormi lummus.

    Puhta voolamise asemel hakatakse kummardama tardunud valgust ennast ja kristalli geomeetriat.

 

    Vormi piiridest saab vangla.

    Armutakse iseenda vangla seintesse.

 

    Reaalsuse elav vool lukustatakse tehislikesse, suletud saalidesse.

    Tuli lukustatakse maa alla ja sellest sünnib lohe.

 

    Kostuvad saatuslikud sammud Mäe sügavusest.

 

    "The dwarves they heard the tramp of doom"

 

    Universumi paratamatu rütmi hääl, mis lööb jäigad struktuurid kildudeks..

    Et algallika vool saaks uuesti alata.

 

    

 

    Vennaskond peab asuma teele sinna, kus voolamine algselt vägivaldselt peatati.

    Enda vanadesse koobastesse.

 

    (Udumäed vastavad "Tolkieni geograafias" põhjamaadele)

    Udumäed ei tekkinud Silmarillioni järgi orgaanilise loodusjõuna, need lõi esiaegne Must Isand Melkor (Morgoth) esimesel ajastul üheainsa konkreetse eesmärgiga: et takistada Valarite jahimeest Oromed liikumast itta ja kaitsta omaenese kantse.

--- Strateegiline sügavus impeeriumite ümber.. "Hallid alad", mis "disainitud" ebastabiilsuse pesadeks" > ---

    _______
    Udumägedes, Vennaskond sisenes Mäkke/Siseilma koobastesse.

    Algne plaan oli liikuda üle mägede, koobastesse sisenemata.

    See lihtsa egotripi plaan kukkus läbi, ego "kukkus läbi" ja tõmmati sisse läbi lõks-värava Kõrgel Kurul, sest ta oli pime.

    (Hiljem, Khazad-Dumi ees oli ego "sunnitud peatuma" ja avama rituaalse värava, mis nõudis joondumist loodusrütmidega ja vee elemendi (tiik värava ees) kohalolu).

 

    

 

    Isengard - sümbol kaugenemisest looduslikust algallikast (reostatud Ursprung), tehisliku võimust looduse üle (Ring of Isengard- ringikujuline org kus orkide kaevandus), kavala mõistuse (keset Isengardi orgu asuva Orthanci torni nimi Rohani keeles- kaval mõistus) võimust looduse üle.

    Kääbikud kui ürgse lätte äratajad, kes viivad tehisliku võimu (Sõrmus) tagasi Maa tulle, kus ta sündis (Tuhamäele).

 

       Tagasi algallikasse (Ursprung), et ring sulguks.

 

       

 

       UR-sprung..

       Läte, mis ei lõpeta kunagi voolamist.

       Elav läte, Mäe juurte vahel.

 

       >

       >

 

 

       

 

       Roald Dahl, BFG (Big Friendly Giant).

 

       Vikerkaaretee, algab Kaevu põhjast.

 

 

 

       "Flame flowing of magic".
       Elujõud moonutatud olekus.

 

       

 

       Kus "mäe juured" rüsklevad.

       Kus sissepääa Utgardari, "Välis-aeda".

       "Kus hiiglane püüab purkidesse meie varje.. nii hirme, KUI KA fantaasiaid."
       (Meie varjupool, pole lihtsalt prügikast).

 

       

 

 

       I shall follow you
       across the Resounding Bridge with my song

 

       

 

       >

 

       I sought out the songs
       I sent out the songs
       Whilst the deepest of wells
       brought me the harshest of tears
       from the Slain-father's pledge

       I know all, Odin,
       Like where you hid your eye

 

       early in the days end
       still the raven knows if I fall

 

       

 

       Rändaja ei astu jõe põhja (unustusse, ja surma), ta kõnnib Sillal jõe kohal.. Sild kumiseb ja kajab..
       See kumin ongi, mäe juurte rüsklemine – kus elavate maailm ja surnute/ürgse looduse maailm (Utgardar/Hel) kohtuvad.

 

       Me ei upu kaevu põhja, vaid astume sillale kuristiku kohal.

       Et tuua allmaailmast tagasi oma hinge kadunud killud.

 

 

Ja kiriku ristina ,mis meid pikema haaraga otse maa alla saadab , kehtestasid nad oma võimu meie tegeliku MINA üle. Südame keskusest sai SOLAR plexus e. päikese keskus. Ei kuu ega maa koos temaga. Ülemvõim pitseeris oma nälja üle südame, hoides LOOMA me sees nagu veritsevat ohvrit lekkimas. Maa keskus aga ilmutab juba pikemalt elustumismärke. Ükski olend kõrvale ei jää. Avaneb aga eri aegadel........kuniks puhkeb ÜHESKOOS. Alt tõuseb vägi......vastu taevaste õgardlusele.

Kas mitte pole sa tundnud just nüüd segaseid aistinguid seal? Justkui miski püüaks valla pääseda ,kuid taevaste ahelad on selle kinni poonud.

Jah seal ta on ,mida ülemised nii väga kardavad ja deemoneiks ja saatanaiks on sildistanud. SEAL oled SINA ise, vabaduse veerel sinu MINA tõeline.......
kes saab sõdalaseks mitte vabast tahtest vaid sunnitult mässajana.
-Lokster

 

 

                                          

                                          

                                          

 

                                          VÄGI TÕUSEB ALT

 

 

 

_______
"All That Is Gold Does Not Glitter

 

"Deep roots are not reached by the frost."

Päris kroon ei asu maapealsete lordide peas, see on uputatud peegelsileda järve sügavusse – Kaevu põhja.

Päris kuninglikkus, ei toitu välistest tiitlitest, vaid sisemise vaikuse sügavusest.

 

_______

"Surrounded by nothing"

Sõjamehe vaim, peab esmalt elama ilma kroonita keset varjusid, et tema Tahe saaks lihvitud.
Alles siis, kui ego on valmis tühjuseks, saab murtud tera tervikuks, tuhast tõuseb uus tuli ja tõeline olemise kroon tõstetakse kaevu põhjast tagasi,
puhta, piirideta teadvuse suveräänsusse – paika, mis ümbritsetud tühjusest.

 

Seek For The Sword That Was Broken"
_______

 

 

"Renewed shall be blade that was broken, The crownless again shall be king."

 
_______

Ei jää kuningaid, ei lorde..

 

Maailm on täis Vorme.

Täpselt nagu kristallil on erinevad tahud, mis murravad ühte ja sama valgust eri värvideks, nii ei ilmu ka Algallikas ega Vari kunagi ühe ja samana.

 

Tee Algallika juurde viib üle Varjude oru, ja kingitused on saaja varjude nägu ja tema taotluse nägu.

 

Beorn taltsutab sisemise Kiskja kellest leiab Ürgjõu.

Bardi allilm sajab talle kaela taevast kui Tuli ja ründab Järvelinna tugivaiu kui Vesi, luues võimaluse Bardi laitmatuse avaldumiseks.

Gandalf Hall kukub Moria kuristikku, kus sureb ja "saadetakse tagasi" Gandalf Valgena.

Thorini reis Trollikoopa kõhtu annab talle vaimse eristusvõime (Orchrist) ja reisil lohe kõhtu Mäe/Sisemaailma Varjusaalides näitab Bilbo talle Laekakivi.
Thorin sureb, sest tema arhetüüp Ego peab lagunema, et Laekakivi ja Thorin saaksid olla üks.

 

Aragorn, avastab Algallika omaenese sureliku hingesügavuse seest. Ta leiab Alguse sealt, kus lõpeb tema inimlik Mina.

Aragorn ei võitle primaarse traumaga vaid mineviku varjude ja needusega.
Ta peab astuma Surnute Teedele, et vabastada needus.

Tema mõõk Narsil (katkine Narsil- katkine taevas) mida hoiti pühadusena Rivendelli kojas ei murdu enam, sest selle sisse on taotud pikkade aastate eksiili ja tühjuse kogemus, kuni Aragorn rändas varjudes.
Kõik see aeg ootas teda ka tema "kroon", Minas Tirithi tühjal troonil kojahoidjate valve all.

 

Tolkieni poeem ütleb: "Kroonitu saab taas kuningaks". Mitte "See, kes leiab kadunud krooni, saab jälle kuningaks."

-Kuninglikkus, kus kuningaks olemise eeldus ja olemus on kroonimatuses.

 

Sisemist krooni ei saa keegi ära võtta, sest seda ei tooda varju sügavusest füüsilise saagiks.

 
               ______
               

 

               Thorin on trollikuningas on elav laekakivi.

               Trollikuninga tütar on elava laekakivi varjuaspekt.

                Trollikuninga tütre võrgutamine/võrgutatud saamine, on "Negatiivse Anima" (sümbolina, uimastav, neelav, raske mateeria) lõks, mis varitseb rändajat, kes sukeldub alla, et tuua altilmast tagasi oma killud, ja aarded (kaotatud potensiaal) trollikoopa mudast. Oht armuda iseenda Varju.
               Trollikuninga tütar pakub rändurile allilma toitu.

 

               Hetkel, mil teadvus unustab selle seaduse ja püüab vaimset sisu endale krabada, ihaldatud pühadusest saab omaenda vastand – tihe, neelav maatriks.

 

               

 

               "Trollienergia" kivistub, kui sellele suunata valgus.

 

Trollikuninga (kes Thorin ise oli, oma varjuaspektis) kivistumine (trollikoopa vangistusest pääsemine) oli, mis seadis Thorini vaimu valmis astumaks üle Rivendelli lävepaku.
THORINI EGO LÕPETAS VAIDLEMISE VAIMUGA, Gandalfist sai Thorini jaoks autoriteet.

Rivendell, olles tunnistanud Thorini uut vaimset küpsust (Orchrist trollikoopa mudast), ilmutas Thorinile tema enda kaardile peidetud kuuruunides koodi, mida Thorin "argise päikeseteadvuse" (ego) valguses lugeda ei näinud.

 

              

 

              Dialoog Trollikuninga, ja puhta „I AM“ vahel.

              Kui "I AM", naerab kivi seest Trollikuningale vastu: Sa ei saa mind.

 

               

 

              "Elu surub meid kuupi".
              See kuup (sümbolina- Maa elemendi ülim tihedus & fikseeritus) võib olla ruumilt väike, aga see ei saa olla nii lõputult väike, et 'I AM' sinna ära ei mahuks (sest 'I AM', on singulaarne kohalolu).

              Kuup, millest saab "meie vankumatuse (Nepovarnit) nurgakivi", kui 'I AM' ärkab.

              Ja kivist, millest Kuubi seinad, saab paber.

 

               Religiooni, aga ka ilmalikkuse alged ,on "Lõputuse samal küljel.".
               Kiindumuses, Vormi puhtusse.

 

               Sõnade resonantsesse kajasse.
               Egopeegli pinnapealsusesse.
               Püüdesse peegeldada lõputust läbi intellektuaalsete vormide.

 

               Mis jääb teisele küljele?   -Puhas kogemus. Müstika. Loovus.

               Püüdmatu puhas Sisu.

 

               'I AM'-is mis ei hoia vormidest kinni, vaid põletab need.

               Paberi, millest kuubi seinad.

 

               

 

               Sõnad, on kõigest sõnad.

               Nad võivad luua Maagiat. Aga ka lõhkuda.

               Tähtis on mis on sõnade taga.

               Kristalli tardunud Vaikuses.

 

               

                     

 

                     " The Druedain, also known as Woses, Wild Men of the Woods, or Pukel-men, were a strange breed of Men that lived in the Druadan Forest and Druwaith Iaur ... "

 

                     Wild Old Folk.

                     Tolkieni mütoloogias, inimkonna kõige algsem, muutumatum juur..
                     Kehastunud animism, elav Ursprung ja alateadvuse metsik, kuid puhas vaim.
                     Vastandina kääbikutele, kui maa kodustatud ja viljaka poole vaimule.

                     Nad ei ole lihtsalt loodusega seotud – nad ongi, osa puhtast algallikast.

 

 

         

         

         

 

 

    

 

    Eärendil's voyage is a pivotal event in Tolkien's mythology, marking a turning point in the struggle between good and evil in Middle-earth.

    It was Eärendil and the light of his star that led the Edain to Númenor in the early Second Age, and at that time the light of the Star was so brilliant that it hid all the other stars in the sky. From its guiding light came the Numenoreans' name for their land, Elenna, meaning "Starwards".

 

    Reis läbi "Utgardari udude".. rändureid neelava vaimse kaose ala.

 

    Eärendeli reis sümboliseerib vikerkaaretee sündi. Numenori saatus, selle purunemist.

 

    Silmaril, sümboliseerib Algallika (Urspring) valgust.

    Valgust, mis voolab kui vesi..

    Telperioni hõbedane kaste ja Laurelini kuldne vihm, mille Feanor kogus Varda kaevudest ja lukustas Silmarili kristallidesse.

 

 

    

    Westernesse

 

    "Eärendeli reis sümboliseerib vikerkaaretee sündi. Numenori saatus, selle purunemist."

 

    Reekviem purunenud sillale..

 

    Kui Sild veel toimis.

    Silla teotamine.

 

    Far beyond the horizon of the night
    I sail to reach the land I've never seen
    Silver Star will guide me to the Light
    A shade from east across the morning sea
    I will never see again
    White flame from the sky
    Ships sail into winds of war
    I saw it in my dreams
    Shadow of Men comes closer to their soul
    For what they seek
    As elves the eternal life
    Darkest days approaching to the mourn
    Against the will of Valar

 

    The Fate is mine!     I will never see again     White flame from the sky

 

    Ships sail into winds of war
    I saw it in my dreams
    Trumpets call
    The ships set sail
    The men stand armed in shining mail
    Unfurled, the golden banners fly
    And loudly sing that doom is nigh
    Fire, flames, lightning
    Comes from a red sky
    Fire, flames, lightning
    Make king's crown shine!
    The sun turned dark, the silence rose
    The king's fleet fell into fear and wrath.

    Westward they unsheathed their swords

    And trod the land of the Shining Lords
    Fire, flames, lightning, - war to west lords!
    Comes from a red sky! - rise, men, rise!
    Fire, flames, lightning, - war to Valar!

 

    Silla valvurite sekkumine.

    Bring the ire of eagles!

    "Nothing can redeem you from your desire
    Your insanity will bring you to the grave, you'll see
    You will always remember this never-ending agony
    And you'll carry this damned mark on your hearts"
    Sign your legacy - don't let it fall
    Rise against the fate - for us all
    Immortality - don't let it fall
    Darkness and lies are upon you
    I'll see beyond what once was
    The land of their fall and my will
    We all belong to what once was
    The land of their fall and my will
    A scream from the envy heart of a man
    Started a losing battle against unholy fate
    Dark desire craved the immortal lands
    An evil ran wild through their veins
    "What we have done? What kind of nightmare has been created?
    Will we ever rise or we'll fall again and make this in vain?
    Will Sauron return after us to get revenge on us?
    Will our sons defend peace or they'll surrender to their greed?"
    I will never see again
    White flame from the sky
    Ships sail into winds of hope
    I saw it in my dreams

 

    Silla purunemine.

    "A tear for Numenore
    Down deep into the unknown

    A tear for Mar-nu-Falmar

    Down deep into the unknown"

    Mar-nu-Falmar - haldjakeelne nimi, mille Numenor sai pärast oma hukkumist ja tähendab "Kodu lainete all" (Home under the Waves).

 

 

                All That Is Gold Does Not Glitter

 

                All that is old does not wither

                Not all that is over is past

 

                

 

                Elfstone - in the shadow of the dark throne

                When the black breath blows - and death's shadows grow
                All lights pass
                Life to the dying - in my hand lying

 

                Elav läte.. rohkem, kui "lihtsalt" valgus.

                Et maailma tervendada, peab elav läte minema otse sinna, kus valitseb surm.

 

        

 

        Surmast

        VII
        [1. Sample]
        Here Thorin, lay I the Arcenstone upon your breast,
        let it lay there until the mountain falls,
        and may it bring good fortune to all your folk that dwell hereafter.

        VI
        [2. Sample]
        In your tomb Thorin, lay I your sword Orcrist,
        never was it wielded by a mightier hand.

        V
        [3. Sample]
        Did you see the Arcenstone?

        IV
        [4. Sample]
        It was like a globe, with a thousand facets,
        It shone like silver in the fire(light),
        like water in the sun,
        like snow under the stars,
        like rain upon the Moon!

        III
        [5. Sample]

 

        (Now) the adventure starts! My friends, off we go!

        Et jõuda puhta kristallini, peame me kõigepealt uuesti sisenema pimedusse ja taluma seda hirmutavat vormitust. Siin, meie seiklus algab!

 

        II
        [6. Sample]
        Far away, Lonely Mountain, (its) dark head in (a) torn cloud.

        I
        [7. Sample]
        The nights were the worst, it then became pitch dark,
        So dark, (that you could) see nothing.

        Sündi

 

        Mäe süda.
        Allikanull sinu sees.

 

        Algallika (Ursprung) valgus, mis peitub meie kõige sügavamas pimeduses.
        Mateeria sisse maetuna.

 

        Jääb rikkumata ka siis, kui lohe selle peal magab, aga meelitab ego varju- Smeagolit.

 

        >

 

MINAOLEN (puhas allikanull sinu sees) võib olla õnnistus.. võib aga olla ka needus.

 

https://www.youtube.com/watch?v=tqw3G_VDsFg
Be very Careful what you attach to Your I - AM
It has the Power to limit You OR FREE YOU.

 

 

>

 

Allikanulli ei riku miski, aga varjud, neelavad sinu teadvuse.

 

 

Shadows in the Shapes of Gods...

...Kui "jumalad on muutunud varjudeks ja varjud on võtnud jumalate kuju".

 

Usume end olevat "ladvakuningad", kuid kollektiivsete arhetüüpide ees oleme me mitte keegi.

 

Iidsed jumalad ja vaimsed struktuurid ei kao üleöö. Nad surevad aastasadu- ja tuhandeid. Nad mädanevad ja hallitavad meie alateadvuse koobastes, muutudes elavatest lätetest mürgisteks aurudeks.

Kui me ei integreeri oma pimedust, oma varju, siis need suured psüühilised jõud- kui arhetüübid, mille võtsime teejuhiks "kõrgema teadvuse" juurde, muutuvad meie sees painajateks. Ehk, nad võtavad jumalate kuju, tulevad meie alateadvusesse ning valitsevad meie üle.

Kummardame siis omaenese allasurutud hirme ja traumasid, pidades neid "kosmiliseks valguseks".

 

Need hiiglaslikud varjud ei saa meid kontrollida ega piirata, kui suudame hoida oma "I AM" puhtana ilma vajaduseta olla keegi.. I AM, WHO I AM.

 

 Kotkas, lendab üksi.

 

     

 

 

MinaOlenisse mahub, lõputult .. MinaOleni piirid on Ääreolendi piirid

 

Vastandid eksisteerivad Ääreolendis koos, olemata sõjas.

Sõda, mis lõpeb lõhestumisega.

 

Lend Ääreolendiga algab Isekeskmest, ja vajab mõlemat tiiba.

 

 

 

Ja laitmatust.

 

  

 

"Bardi laitmatuse Musta Noole" alkeemiline valem)

 

Vaikusest murdus lahti mõte,
Purunes kogu sõna,
Purunes kogu sõna,
Kui vaikusest murdus lahti mõte.

Et läbi kõne hääles praguneks,
Et läbi kõne hääles praguneks,
Sõnavalang saaks alguse,
Et ta mõistus iialgi ei vaikiks,
Et ta mõistus iialgi ei vaikiks.

Ja läbi lõika ta elulõng,
Sõnal endal puhata lastes,
Vinduma pannes täielikult,
Silmad, mis kibedalt maailmalt varastatud.
Naelutatud...

 

Ego kontrollimatu sisedialoog.

 

Et ta enam ei näeks, ei kuuleks,
Hukkunud on maa,
Hukkunud on sõna.

Pigem lase oma mõttel peas vaikida,
Mõistusel peas alles küpseda,

 

Mõte peab vaikima, et taotlus saaks kristalliseeruda.

 

Jää sirgeks, ära painuta selga,
Jää järeleandmatuks kõiges,
Vankumatuks oma tegudes.

 

Aspekt "teadvuse rikkumatus tuumas" mis jääb paindumatuks, kui ego-konstruktsioon ("linn Bardi ümber) põleb ja upub.
Kui väline kaos, ei dikteeri enam sisemist sagedust.

Puutumatus läbi absoluutse kohalolu.

Nepovarnit.

Tegu ja taotlus, mida ei suuna isiklik huvi.

Lohe ei pääse Bardile ligi ka siit-
Laste kaitsmine on Bardi jaoks arhetüüpne seadus.
Ta ei päästa lapsi sest "nad kuuluvad talle", vaid et, Elu peab jätkuma.

 

Vankumatu oma tegudes,
Vankumatu oma tegudes, vankumatu,
Vankumatu kõiges, vankumatu,
Vankumatu oma tegudes,
Vankumatu kõiges.

 

Uus sõna saagu tervikuks,
Puhas ja laitmatu hümn,
Et sa kingiksid head kõnet,
Mis nõtkelt tuules kaigub,
Et sa tungiksid läbi, oma püsivuses,
Et sa vooliksid, puhast väärikust.

 

 

Tahe hoiab meid Kohal (tajupositsioonis).

MinaOlen " jälgib, vaatleb", läbi Inimvormi kaitsva ent piirava matriitsi, loova jõu Tahet-
läbi loova jõu mõju.

 

 

Hälli vaikusest, surma vaikuseni.

 

 

Jõud mis meid ka Ära kutsub kui on aeg.

Nopib Inimvormi puult.

 

 

Jõud, millega ühenduse tuules, ärkab ka Ääreolend.

 

Sirutades (taotluse) tiivad, puudutades Eneseühtsust. Liites me pooled.

 

 

 

 

 

_________________________________

Järeleandmine, on vastand laitmatusele.

Järele antakse, emanatsioonide Inimese Riba äärtes.

Inimese Vormile.

 

Kuni pole ühendatud ääred.

 

Mitte neid kokku painutades.
Vaid tiibade sirutudes.

 

Siis.
Ei jää Kuningaid, ei Lorde.

 

 

Jääb.

Seitse tähte põhjataevas.

 

Paganate Häll.