Once again we are facing that pre-Christian understanding
in which people formed symbiotic relationship with all sorts of supernatural beings-
and such supernatural beings existing in the natural world and among humans,
such as domestic spirits, nature spirits, etc.
that with the progressive Christianization are eventually demonized
leading to the conception of the pact with the devil, as an example,
as a pact or supernatural agreement made with the Devil to gain magical powers,
which is actually the demonization of the symbiotic relationships
of an animist nature of a pre-Christian past.
--- On õhtuid imelikke suvel ja varasügisel, kui ilm unisilmil valmistub lühikesele ööle ning eha punetab, peatudes päikese voodi kohal, ja päike hakkab nihkuma ümber põhjakaare itta, et hommikul jällegi omal kohal olla. Kõikjal on siis soe ja tuuletu ning vareste kuri kraaksumine kajab merest mereni. Majaseinad ja künkad kumavad omalaadilisest helgist ja põrnikad veavad kogu taevalaotuse tihedasti siidiniite täis. ---
--- On nii kummaline selge hämarus. ---
--- Selgesti võib siis näha, kuis talutaat veel hilja õues askelda, kuna pere juba magab. Ainult hällilapsed laulavad oma jonnakat laulu ja koerad kuulavad õuel seda kikkiskõrvul. Ent talutaat ei hooli lapse laulust - ta seab seina najale põllult toodud harkatra. Viimasel on suu värskest künnist mulda täis ja kahe hiilgava kihvaga jääb ta seina najal unistades kaugele vahtima kui noor elevant. Talutaat aga nõjatub siis aia najale ja kaeb targa pilguga üle nurmeribade. Silm on tal terav ja ta näeb kõik kuni naabri nurmeni; ja kui märkab, et vili sääl paremini kasvab kui temal, siis sülgab taat kõigest hingest takjapõõsasse ning tõmbab näo virilaks, otsekui oleks söönud haput. Siis lööb südametäiega õhus käega ja istub kivi otsa, päästab lahti tsuvvapaelad ja lööb higised jalarätid tolmust ja mullast vastu maad puhtaks. Võtab siis jalarätid ja tsuvvad ning viskab aia otsa tahenema ja sinna jäävad need hommikuni, kirjud kui vasikanahad. ---
--- Ka kalastaja on siis juba järvelt tulnud, käänanud paadipõhja randliivikul üles ja seab juba võrke teivaste otsa kuivama. Püksid on tal märjad ja kintsude ümber kleepunud kui hülgenahk ning tubakas piibus ligunenud, ent põleb siiski. Aga kotis vintsklevad kalad kui siud ja tahavad vette tagasi. Teispool järve lüpsavad naised lehmi -, ja ise laulavad piimasorinale kaasa, kuna sääsed tantsivad õhus ja mängivad inisevalt viiulit. Nahkhiired, otsides valget, lendavad sulps ja sulps lüpsikusse ja siis märgade nõretavate tiibadega välja, pritsides naiste silmad piima täis, et need peavad vahetevahel laulu katkestama, ning suured lehmad vaatavad vaguralt üle õla tagasi, et mis sääl oli. ---
--- Aga järveotsas maantee lahkmetel unistab poe ees plangu najal ahne kaupmees ja kuulab hinge kinni pidades kaugeid vankripõrinaid, - kas saab täna veel raha või ei saa, kas saab täna veel pimedas kellelegi tinast vikati või samblaga täidetud paberossi kaela määrida. Et kas õnnestub või veab? ---
--- Niisuguseil öil on elu koguni teine ja siis võivad sündida igasugused imed, mis päeval ei sünni ja millest inimeste mõistus aru ei saa. Siis lendavad kratid taeva all, kõhud kulda täis ja pikk tulejuga järel.Tondid käivad maanteedel kui joodikud kolmekesi reas ja ehmatavad hiliste sõitjate hobuseid. Taludes vaevavad sigadevaevajad sigu ja need purelevadm murdes üksteise küljeluude vahele kihvu ja nende kole röökimine teeb perenaisele muret. Hobused tõstavad koplis pead kõrgele, sest vargaid on kogu maailm täis.
Ühe sõnaga - kõik on siis liikumas ja inimesega võib juhtuda halba ja hääd, kuna keegi ei või ette teada, millega võib lõppeda niisugune imelik öö. ---
J. Jaik