Sajandeid oli juutidel oma pattude lepitamise meetod.
See hõlmas kitsede tapmist.
Kuidas see toimus, on üksikasjalikult kirjas Kolmandas Moosese raamatus:
Iga-aastasel lepituspäeval, Yom Kippuril, kaks kitse -identsed ja seega võrdse ohvriväärtusega -toodi ülempreestri ette.
Üks kits, mis valiti "loosi teel", tapeti kohe.
Kitse verd ei raisatud, vaid piserdati laiali peatemplis.
Nii võis Issand ohvri vastu võtta, mis lepitas rahva patud. Üheks aastaks.
Ja kuigi lepitatud, tuli need patud ka ära kanda.
See oligi teise kitse eesmärk.
Pannes oma käed looma peale ja tunnistades, laadis ülempreester Iisraeli patud kitsele.
Sellest sai seega patukits kes seejärel aeti linnast välja, kõrbe, tagasi patu allikasse ja lõpuks lükati alla kaljuservalt.
Kuid pärast sõda Roomaga ja kui juudi tempel ja Jeruusalemm ise olid varemetes, mis võiks asendada lepituspäeva?
Kas juudid pidid jääma patusteks ja eraldatuks Jumalast?
Marki gospli autor oli motiveeritud soovist pakkuda lootust ja kindlustunnet oma kuulajatele, ja ta põimis selle uuendusliku ja rahustava idee sisse oma loosse.
Loomade ohverdamine, pole enam vajalik.
_______
Ja mida patsifistlikum seda vähem ohtu Roomale
Juute juhiti (toetades neis Rooma võimu toidetud ohvrimentaliteeti) et otsiksid Taevast Kuningriiki iseenda seest mitte väljast, et poleks ohtu Rooma riigile.
Pea asi et seda Kuningriiki välisesse maailma ei too.
Piibli kirjutamine oli Rooma startup et kasvatada rebel juutidest patsifistid ja korralikud maksumaksjad.
'Anna Jumalale mis Jumala ja Caesarile mis Caesari'.
Vaadake enda sisse ja leidke sealt jõud et maksud maksta ja teine põsk ette keerata.
Projekti järjepidevuse nimel kirjutati spets "paragrahvid" millega loodi paavstluse järjepidevus.
_______
Messias jeesus oli ennast ohverdanud.
Tema rituaalne surm oli lepitanud maailma patud, täiusliku, ühekordse ja igaveseks kehtiva lepitusega.
Marki gospli viimastesse kirglikesse stseenidesse, tungib sisse reljeefne karakter: mõrtsukas, kellele kingitakse vabadus!
___
Siiani ei olnud Mark kordagi rääkinud "vangis mässajatest".
See on esimene ja ainus kord, kui me kuuleme "ülestõusust".
Kuid see on kontekst - Juudi sõda - millest Markus tõmbab vastanduse oma rahuarmastavale kangelasele.
Marki valik selles punktis "mässaja" kaasamiseks oli läbimõeldud.
Selle salapärase mässulise ilmumine polnud midagi mida oleks võinud oodata millegi eelneva põhjal.
Niisamuti, tema lõplik saatus oli täiesti ebaoluline melodraama ettemääratud tulemuse jaoks.
Publikule oli korduvalt räägitud, et jeesus naatsaretlane oli "inimese poeg" kelle Jumal oli valinud oma pojaks, kes reedetakse ja tapetakse.
Juudi kõrge nõukogu oli juba jeesuse surma mõistnud.
Ja jeesuse surm oli Jumala nõutud lunahind inimkonnale pattude andestamisest.
Püha vere valamisega ja patuvõla maksmisega päästetakse kõik kes gospleid usuvad.
Jeesusele ei saanud olla "viimase hetke andestust", sest kaalul oli kogu inimkonna päästmine.
___
Marki lugu ei vajanud teist ohvrit. Aga lepitus vajas teist kitse.
Juutide jaoks, kus ohverdus, seal kaks kitse.
Järelikult oli tarvis see loosse sisse põimida.
Et juutidele meeldida ja usutavust lisada.
Jeesus pidi ju olema juutide endi poolt ettekuulutatud messias, kelle nad pidid ära tundma.
Samas, uus religioon pidi olema Roomatruu.
Kaks tähtsat asja, mida pidi alati silmas pidama.
___
Et tuua revolutsionäär sisse gosplisse, Mark pidi leiutama šokeeriva korralduse Rooma kubernerilt, kes vabastas paasapühal, ühe juutide nimetatud vangi.
Marki loos kihutavad ülempreestrid rahvahulka üles nõudma revolutsionääri vabastamist, rõhudes nendi endi patususele.
Mark mitte ainult ei esitanud pelgalt lunastuslugu, ta pani oma loo ka ilusti konteksti ja esitas oma sihtgrupile tõelise valiku: mäss Rooma vastu või Jumala kuningriigi vastu, mis peagi Maa peale realiseerub.
Juudid, viidud eksiteele oma juhtide poolt, olid hiljuti teinud katastroofiliselt vale valiku: Nad olid valinud mässu Rooma vastu.
Paljud olid surnud või orjastatud.
Tempel oli hävitatud ja selle preestrid laiali saadetud.Jeruusalemm ja paljud teised linnad olid varemetes.
Sellegipoolest lootsid paljud juudid endiselt roomlaste sõjalisele kukutamisele.
Mark aitas juutidel teha õiget valikut.
Need, kes valivad jeesuse, saavad igavese elu.
See oli Markuse "poliitiline" sõnum tema religioosse draama sees.
Markuse teatraalne seade "paasapühade amnestiast" ei lähtunud reaalsusest.
Tegelikkuses oleks Pilate võinud jeesuse kohe vabastada, eriti kui ta teda süütuks pidas.
Kuberneri jaoks polnud selleks mingit erilist amnestiat tarvis.
Isegi kui ta oleks vastanud rahva nõudmistele ja vabastanud nende valitud vangi, oleks ta siiski saanud jeesuse vabastada või hoida teda vanglas edasiseks kaalumiseks.
Ja siiski, Marki järgi, ta lubas rahval otsustada, mida ta teeb teise vangi, jeesusega.
Ükski Marki fantaasia-draama ei pea vastu ajaloolisele kriitikale.
Pilate ei olnud nõrk ja otsustamisvõimetu mees, juutide ülempreestrite sulane ja juutide poolt kergesti hirmutatav.
___
Mis kasu oleks olnud nendelesamadel ülempreestritel sellest kui mässajast mõrvar oleks linna tagasi lastud?
Üldiselt, preestrid tegid koostööd Roomaga.
Nõukogu liikmed, privilegeeritud eliit, olid mässuliste peamine sihtmärk.
___
Võtame arvesse, kuidas redigeerisid Marki materjali hilisemad evangelistid.
Matthew eemaldas ja kohendas keerulisi kohti. Jõudes paasapüha armuandmise lõigu kopeerimiseni Markist, Matthew asendas "mässaja" , "kuulsa vangiga". Andmata täiendavaid seletusi.
Sellega kaotas Matthew Barabbasi ümbert igasuguse negatiivse tähenduse.
Matthew mitte ainult ei eemaldanud Marki märget seosest juutide mässuga, vaid andis ka Barabbasile üllatava eesnime:
Jesus!
Varasemad Matthew raamatu koopiad (ja mõned hiljutised) loevad "Jesus Barabbas", mitte lihtsalt Barabbas.
Nimetades Barabbast "Jeesus Barabbas", Matthew rõhutas, kuidas Jeesus - tõeline messias ja Isa poeg - oli vastandatud teisele Jeesuse, Isa pojale, kes oli valemessias.
Need kaks jeesust, paljuski sarnased, olid asenduseks Yom Kippuri kahele kitsele.
Oma seisukoha toetuseks redigeeris Matthew ka jeesuse poolt viimasel õhtusöögil antud verevannet.
Veri, mis "valati paljude eest", muutus nüüd vereks mis "valati paljude eest pattude andeksandmiseks".
Rõhuasetuse lisamiseks, Matthew lisas kohtuprotsessi stseenile Pilate kätepesemise.
Nagu juudi kõrged ülempreestrid pesid korduvalt oma käsi lepituspäeval.
Ja Matteuse kõige kurikuulsamates sõnades nõustusid juudid et nemad ja nende lapsed on igaveseks "kaetud verega":
neetud, sest olid teinud vale valiku.
___
Luke, ei järginud Mattheuse anesteetilist kirjeldust Barabbasest kui "kuulsast vangist", kuid pehmendas peenelt Marki kirjutatut.
Barabbas oli nüüd see, kes "oli pandud vangi teatud rahutuste ja mõrva ees".
Läbi väikese paranduse, ülestõusust oli saanud 'teatud rahutus'.
Kõige radikaalsem muutus Luke tekstis aga oli amnestia täielik mainimata jätmine.
-Luke, olles suurema reaalsustajuga, oli kahtlemata teadlik, et Rooma audients tõrguks vastu võtmast sellist läbinähtavat jura.
Aga tulemusena, Luke kirjutises, rahvahulk nõudis täiesti arusaamatul põhjusel Barabbasi vabastamist,
nõue. Mis oli täielikult põhjendamatu Luke Barabassist loodud pildi järgi!
Nõudlik rahvahulk nõudis ühel häälel Barabbasi vabastamist ja jeesuse ristilöömist.
Aga Luukas oli oma eesmärgi saavutanud.
Rooma kuberneri oli näidatud õiglase kohtunikuna, kuid kogu juudi kogukond - ülempreestrid, juhid ja rahvahulgad -
olid end süüdi mõistnud jeesuse tapjatena.
___
Johni gosplis võeti kogu sündmus kokku kahe värsiga.
Autorid sälitasid paasapühade armuandmise, aga tegid tähtsa muudatuse.
John asendas "mässaja" kahjutuma sõnaga "röövel".
Rooma kuberneri näidati õiglase kohtumõistjana, kes pidi kannatama paheliste juutide ülekohut-
- hirmunud, kõhklev, ähvardatud ja hirmutatud - ja täiesti fiktiivne.
___
Paasapühade armuandmine on ilmselge jama ja Barabbase olemasolu on ilmselgelt allegooriline -
Ühelt poolt on ta jeesuse antitees - juutide Rooma-vastasuse kehastus.
Teisalt oli Barabbas jeesuse duubel, keda kasutati toomaks esile paralleeli jeesuse lepitusohvri,
ja Yom Kippuri traditsioonilise rituaali vahel, mille tegi võimatuks templi hävitamine JA MIDA PIDI NÜÜD ASENDAMA JEESUS ISE.